Leida Tigane

Leida Tigane (21./8. V 1908 – 13. II 1983) oli prosaist ja lastekirjanik.

Sündis ja õppis Tartus, lõpetas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi (1927). Töötas trükiladujana, lasteajakirja Päike toimetajana, kirjastuses Teaduslik Kirjandus, Postimehes ning kultuurilehes Sirp ja Vasar. Kirjanike Liidu liige (1945), NLKP liige (1949). Suri Tallinnas, maetud Tallinna Metsakalmistule. Tema õde oli lastekirjanik Aino Tigane (1912-1991).

Kirjandusse tuli ajakirjanduses avaldatud lastejuttudega 1927. aastal, eraldi raamatuna ilmusid „Lugu kahest laisast varesest“ (1936) ja „Metsatalu vahvad loomad“ (1938). 1930. aastatel paistab eeskätt siiski silma täiskasvanutele mõeldud ajaviitelise dominandiga romaanidega: esikraamatuna ilmus „Palun seda härrat“ (1935), millele järgnesid romaanid „Marga müüb mehi“ (1937), „Seitse pastlapaari“ (1938) ja „Sõber meriröövel“ (1939). Romaanide peategelane enamasti neiu, kes soovib abielluda, mille teoks tegemine loob mitmesuguseid koomilisi olukordi. Huumor ja koomika on üks Tigasele iseloomulikke võtteid. On elavalt kujutanud agulimiljööd ning leidnud värvikaid tüüpe ka taluolustikus. Viimases leiavad aset ka Tigase romaanidest kunstiliselt kaalukama „Seitsme pastlapaari“ sündmused, kus põrkuvad koomilistes vastuoludes noore, linnast tulnud gümnaasiumitüdruku ning alalhoidlikuma meelelaadiga taluelanike eluvaade.

Pärast Teist maailmasõda keskendus Tigane lastekirjandusele, ilmusid näiteks „Vanaema maja“ (1946), „Kelleks ma tahan saada“ (1948), „Mina oskan paremini“ (1952), „Jutte lastele“ (1955). Suure populaarsuse saavutas eesti rahvajutu motiividele toetuv „Peremees ja sulane“ (1958). Loomingust annavad ülevaate valikkogud „Tera siit ja teine sealt“ (1968) ning „Vikerkaar“ (1978). Loomingust leiab nii loomajutte kui ka kaasaja laste elu-olu kujutavaid jutte. Tigasele on iseloomulik haarav süžee ning humoorikas ja optimistlik maailmanägemine, milles omal kohal ka õpetlik aspekt.

Tigane pälvis 1932 kolmanda auhinna Vaba Maa kirjandusvõistlusel humoreskiga „Jänesejaht“, teise auhinna Looduse romaanivõistlusel romaani „Seitse pastlapaari“ (1938) eest ning teise auhinna romaani „Sõber meriröövel“ (1939) eest Päevalehe joonealuste romaanide võistlusel. Jutustus „Hunt ja kutsikas“ (1943) pälvis teise auhinna 1940. aasta lasteraamatute võistlusel.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Palun seda härrat…. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 163 lk. [2. trükk: 2015.]
Marga müüb mehi. Tallinn: Kuldkiri, 1937, 152 lk.
Seitse pastlapaari. Tallinn, Tartu: Loodus, 1938, 320 lk. [2. trükk: 1974.]
Sõber meriröövel. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1939, 160 lk. [Järgnevad trükid: 2012, 2022.]

Lastekirjandus
Lugu lahest laisast varesest. Tartu: Loodus, 1936, 48 lk. [Järgmised trükid: 1959, 2003.]
Metsatalu vahvad loomad. Tartu, Tallinn: Loodus, 1938, 40 lk. [2. trükk: 1946.]
Hunt ja kutsikas. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1943, 31 lk. [2. trükk: 1948.]
Vanaema maja. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 44 lk. [2. trükk: 1980.]
Kelleks ma tahan saada. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 36 lk.
Mina oskan paremini. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952, 39 lk.
Jutte lastele. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 32 lk.
Peremees ja sulane: jutte rahvajuttude aineil. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 24 lk. [Järgmised trükid: 1960, 1989, 2011.]
Tera siit ja teine sealt. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 168 lk.
Vares keedab hernesuppi. Tallinn: TEA Kirjastus, 2009, 37 lk.
Orav Pikkhamba söökla. Tallinn: TEA Kirjastus, 2010, 31 lk.