Mats Tõnisson (23. III 1853 – 23. IX 1915) oli kirjamees, kes saavutas 19. sajandi teises pooles ja 20. sajandi alguses suurt edu kalendertähtraamatute koostajana ja väljaandjana.
Tõnisson sündis Viljandimaal Paistu kihelkonnas Aidu vallas. Ta lõpetas Viljandi kihelkonnakooli. 1872. aastal sooritas ta vallakoolmeistri eksami ja töötas aastatel 1873–1880 Vändra Pumbioja Aleksandri vallakoolis. 1880. aastast alates tegutses ta talupidajana ja kirjamehena Vana-Vändras. 1912. aastal kolis Tõnisson koos abikaasaga poja juurde Türile. Kirjanik Pilvi Üllaste oli Mats Tõnissoni pojatütar.
Tõnisson tegeles rahvaluule kogumisega, oli ajalehe Sakala kirjasaatja ja osales aruteludes haridusküsimuste üle. 1879. aastal ilmus Tõnissoni kirjutatud kukeaabits. Tõnisson andis koos Carl Robert Jakobsoniga välja 1882. ja 1883. aasta kalendri. Sõprus Jakobsoniga andis Mats Tõnissonile mõtte hakata kalendreid kirjutama. Tegevus osutus nii edukaks, et tema kalendrite trükiarv ulatus vahel 100 000-ni. Kalendreid ilmus 49 aastakäiku: 1882., 1886., ja 1887. aastal pealkirjaga „Rahva Täht-raamat”, aastatel 1884–1889 paralleelselt „Tallinna Täht-Raamat”, „Tartu Täht-raamat” ja „Pärnu Täht-Raamat”, alates 1890. aastast „Tõnissoni Täht-raamat”. Väikesed odavad raamatud pakkusid lihtrahvale jõudu, tarku õpetusi ja naljalugusid. Satiir kirikutegelaste ja mõisnike pihta tõi kaasa baltisaksa ajalehtede ideoloogilisi rünnakuid. Levikult teisel kohal Tõnissoni toodangus oli aabits („Tõnissoni ABD-raamat”), millest ilmus aastatel 1880–1920 17 trükki koguarvuga 300 000 eksemplari.
Tõnisson avaldas ka rahvaluulet ja rahvalikke pajatusi, mõtteterade kogumikke ja laulikuid. 1896. aastal avaldas Tõnisson oma kuludega raamatu „Mesilaste kasvatus”.
Mats Tõnissoni koostatud ja kirjastatud 1912. aasta kalendris ilmunud seletus sõna „kurat” päritolu kohta tõi kaasa kirikuvõimude süüdistuse ja kohtumõistmise, mille tulemusel määrati ta kaheksaks kuuks Petrogradi vanglasse, kus ta veidi enne vabanemist suri. Et Tõnissonil olid kalendrite käsikirjad koostatud 1931. aastani, siis sai nende ilmumine jätkuda ka pärast autori surma. Kirjastus jätkas suure populaarsuse saavutanud Tõnissoni nime kandvate kalendrite avaldamist 1940. aastani.
Mats Tõnisson tõi eesti keelde mitmeid uusi eesnimesid.
L. P.
Jutud
Waimulikud maasikad. 1. jagu. Lühikesed armsad õpetlikud jutud wanale ja noorele korjanud ja kirjapannud M. Tõnisson. Viljandi: F. Feldt, 1879. 62 lk.
Põllu Tõnu põrgus: Kõige imelikum ennemuistne jutt. Vändra: M. Tõnisson, 1883. 31 lk.
Leitud lapsed Ehk Wõitlemine põrglastega ja kõige ilusam kuninga tütar Kullake (Ennemuistne jutt). Tallinn: M. Tõnisson, 1884. 35 lk.
Laste jutud. Vändra: M. Tõnisson, 1887. 32 lk.
Jutud Siionist: Armsad ning õpetlised jutukesed noore rahwale Jõulu kingituseks. Vändra: M. Tõnisson, 1889. 31 lk.
Jõulu jutud: hea lastele kingituseks ja õpetuseks. Vändra: M. Tõnisson, 1889. 32 lk. [Järgnevad trükid 1891, 1893.]
Luuletused
Ennemuistsed Luuletused: Jutud, laulud, ebausu kombed ja arstimise etc. sõnad. 1. anne. Rahwa suust korjanud ja kirja pannud M. Tönnisson. Viljandi, 1880. 61 lk.
Jõulu kingitus lastele: 35 ilust ja armast laulu. Vändra: M. Tõnisson, 1888. 32 lk. [Järgnevad trükid 1890, 1892.]
Jõulu lilled: Uued laulud ja lugemised Jõulu lapsukesest Jeesusest. Vändra: M., 1892. 31 lk.
Sõa laulik: Mitmesugused ajalikud laulud, mis sõdades sündinud lugusid jutustawad. Vändra: M. Tõnisson, 1890. 63 lk. [2. trükk 1893.]
Lugemikud
Laste Lugemise raamat: Kodus ja koolis õppijatele. Vändra: M. Tõnisson, 1892. 128 lk. [Järgnevad trükid 1896, 1902.]