Pilvi Üllaste

Pilvi Üllaste (sünnipärane perekonnanimi Tõnisson; aastatel 1938–1945 Toomendi, 18. IX 1917 – 6. VI 2003) oli raadioesineja, helilooja, kirjanik ja kunstnik.

Oma elu olulisemad kujunemisaastad veetis Pilvi Üllaste Tallinnas. Siin käis ta algkoolis ning lõpetas Tallinna Linna 1. Tütarlaste Gümnaasiumi. Pilvi Üllaste loomingulised huvid said alguse tänu rahvamuusikust ja pillimeistrist isale Ustusele (kes eestistas oma nime 1937. aastal Toomendiks). Üllaste isaisa oli legendaarne kalendrikirjanik ja rahvavalgustaja Mats Tõnisson.

Kandlemäng viis Pilvi Üllaste (tollal veel Toomendi) nii draamateatrisse kui ka Eesti Raadiosse. Vaevalt 20-aastasest Pilvi Toomendist sai Eesti Raadio lastesaadete toimetaja. Muuhulgas sai ta tuntuks kuuldemängude autorina. 1938. aastal tuli draamateatris lavale tema muusikaline draama „Lamburneid”, mille publik ja kriitikud soojalt vastu võtsid. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus ta Tallinna konservatooriumi Silvia Tobiase harfiklassi.

Raske sõja-aasta 1942 kujunes tema elus pöördeliseks. Ta abiellus Ludvig Üllastega ning asus elama Järvamaale Väätsa lähedale. Samal aastal ilmus tema esimene raamat, lasteraamat „Leheritsikas otsib tööd”. Selles autori illustratsioonidega teoses tegutseb Leheritsika-nimeline neidis, kelles tuleb näha autori alter egot. Tulutute tööotsingute järel leiab Leheritsikas õnne loomingulises töös nagu Pilvi Üllaste ise.

Sattunud sõja järel maale elama, pidi Pilvi Üllaste tegema kaasa kõik põllumajanduse kollektiviseerimisega seotud katsumused. Kolhoosnikuelust väljapääsu otsides sai temast õpetaja mitmes Järvamaa koolis (Türi keskkoolis, Koigi koolis, kõige pikemalt Väätsa põhikoolis). Vahepeal jõudis ta töötada Paide kultuurimajas. Tema viimaseks riigipalgaliseks töökohaks jäi kultuurimaja kunstniku amet.

Lastelaule oli Pilvi Üllaste hakanud tegema juba raadios töötamise päevil. Töö koolides ja lähedane kokkupuude lastega inspireeris teda 1950. aastatel lastelaululoomingu juurde tagasi pöörduma. Oma kõige tuntumad lastelaulud kirjutas ta ajal, kui tema noorim tütar Valve nelja-aastasena suri. 1960. aastal ilmunud kogumik „Laulame-tantsime“ on pühendatud tütre mälestusele.

1978. aastal andis kirjastus Valgus välja Üllaste taimefüsioloogiasse süüviva lasteraamatu „Avatud pähklipuu“. 1988. aastal ilmus raamat „Lugu kahest vereliblest“, mis tutvustab inimkeha talitlust.

Pilvi Üllaste kõige mahukam teos on 1997. aastal avaldatud „Matsi raamat“ – tema vanaisa Mats Tõnissoni elulugu.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Lasteraamatud
Leheritsikas otsib tööd. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942. 16 lk. [2. trükk 2017.]
Avatud pähklipuu. Tallinn: Valgus, 1978. 86 lk.
Lugu kahest vereliblest. Tallinn: Valgus, 1988. 52 lk. [Muinasjutuvormis tutvustus inimeste vereringest.]
Kukepoeg. Paide: P. Üllaste, 2000. 19 lk.
Neli väikest Seene-Mikku: muinasjutt. Paide: P. Üllaste, 2000. 22 lk.
Viisk ja Pastel: muinasjutt-lugulaul Eestimaa lastele mälestuseks lugemaõppimise ajast. Paide: Filandra Grupp, 2000. 19 lk.

Mälestused
Matsi raamat: Mats Tõnisson 1853–1915. Tallinn: K. Lavi, 1997. 238 lk.
Muusade kutse: Pilvi Toomendi Üllaste mälestused. Paide: K. Lavi, 2017. 127 lk.