Martin Algus (25.12.1973) on näitekirjanik, prosaist, luuletaja, stsenarist, dramaturg, tõlkija ning näitleja.
Ta sündis ja õppis Jõgeval ning näitekunsti Viljandi Kultuurikolledžis. Ta on olnud näitleja ja dramaturg Ugala teatris, reklaamikirjutaja, hiljem vabakutseline.
Alguse kirjandusliku loometee alguses on algupärased näidendid ja näidendite tõlked, mille eest ta pälvis 2005. aastal Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali Aleksander Kurtna nimelise tõlkija auhinna (tõlgitutest jõudsid 2004. aastal lavale Vladimir ja Oleg Presnjakovi „Terrorism“, Brian Frieli „Jalta mäng“ ning Franz Xavier Kroetzi „Tavalised inimesed kaks ehk Inimene Meier“). Auhindu on pälvinud ka tema algupärandid, näiteks on saanud Eesti Teatriagentuuri näidendivõitlusel esimese koha „Janu“ (2007, pälvinud ka festivali Draama auhinna (2009) ja teise koha noortenäidend „Ise oled!“ (2007). Samal näidendivõistlusel pälvis moodsa maailma erinevaid peremudeleid vaatlev „Postmodernsed leibkonnad“ esimese koha (2009) ning lapsepõlvetraumasid ja kaasaegses maailmas aina aktuaalsemaks muutuvat omastehoolduse temaatikat käsitlev „Väävelmagnooliad“ teise koha (2013), mis sai 2015. aastal ka Eesti Teatriliidu algupärase dramaturgia auhinna. Erinevate elukäikude ja -saatustega üksildaste inimeste kokkupuutumisi Põhjamaade pealinnades vaatleb „Kontakt“ (raamatuna ilmunud 2012), mis võitis New Baltic Drama näidendivõistlusel 2011 esimese koha ning 2013. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia.
Nii Alguse näidendite kui ka proosateoste teemaring on enamasti kaasaegses maailmas, huvi tuntakse sotsiaalsete probleemide vastu. Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia (2019) ja Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna (2019) pälvinud esikromaanis „Midagi tõelist“ (2018) sõlmuvad kahe mehe, pornosõltlase ja äsja vanglast vabanenu eluteed keset interneti-maailma ahvatlusi ja lõkse, moodsa maailma üksindust ja ahnust. Seevastu lühiproosakogu „Tagamaa“ (2020) heidab pilgu inimest ja loodust esiplaanile seades Eestimaa äärealale saja aastases lõikes iseseisvumisest kaasajani. Novellil „Gandhi“ põhinev kuuldemäng „Lõvi“ pälvis parima Euroopa draama ja BBC audiodraama auhinna (2022). 1990ndate aastate alguse taasiseseisvunud Eestit kujutavas loos lahti pääsenud lõvist ja inimeste reageeringutest sellele on tunda filmilikkust ja stsenaristi kätt.
Algus on suuremale auditooriumile eeskätt tuntud kui filmi- ja telesarjade stsenarist. Selles vallas tegi ta debüüdi 2008. aastal mängufilmiga „Soovide puu“ (režissöör Liina Paakspuu), millele järgnes ridamisi mängufilme, näiteks „Sangarid“ (2017, režissöör Jaak Kilmi), Oskar Lutsu teostel põhinevad „Talve“ (2019) ja „Soo“ (2022, mõlema režissöör Ergo Kuld) ning A. H. Tammsaare romaanil põhinev „Elu ja armastus“ (2024, režissöör Helen Takkin). Algus on kirjutanud stsenaariumid teleseriaalidele „Ühikarotid“ (2010), „Kalevipojad“ (2011), mis kajastab eesti ehitajate elu Soomes, „Lahutus Eesti moodi“ (2019), mis pälvis 2020. aastal Eesti filmi- ja teleauhindadel parima telesarja tiitli, „Miks mitte?“, mis tõi 2019. aastal parima telestsenaristi tiitli, ning „Valguses ja varjus“ (2020). Kõigi nimetatud seriaalide režissöör on Ergo Kuld.
2021. aastal ilmunud Alguse esikluulekogu „Paranemine“ keskmes on perekonnalugu ning lähedase kaotusest tingitud leinaga toimetulek. Teine kogu „Elektro” (2025) räägib sihi otsimisest ja armastuse hoidmisest ebakindlatel aegadel.
Algus on pälvinud Oskar Lutsu huumoripreemia (2016).
A. K.
Romaan
Midagi tõelist. Tallinn: Varrak, 2018, 177 lk. [2. trükk: 2026.]
Lühiproosa
Tagamaa. Tallinn: Varrak, 2020, 196 lk
Luule
Paranemine. Tallinn: Puänt, 2021, 92 lk
Elektro. Tallinn: Puänt, 2025, 63 lk.
Näidendid
Õitseng. Tallinn: Eesti Draamateater, 2011, 84 lk
Kontakt. Tallinn: Eesti Draamateater, 2012, 96 lk