Matthias Johann Eisen

Matthias Johann Eisen (28. IX 1857 – 06. VIII 1934) oli eesti folkorist ja luuletaja, keda tuntakse eelkõige soome eepose „Kalevala“ tõlkimise ja eesti rahvalaulude, -juttude ja -mõistatuste poolest, mida ta kogus kokku üle 90 000 lehekülje.

Eisen sündis Vigala kihelkonnas Lääne-Eestis. Ta käis aastatel 1875–1879 Pärnus keskkoolis ja õppis seejärel aastatel 1879–1885 Tartu Ülikoolis teoloogiat. Pärast kooli lõpetamist töötas ta pastorina Karjalas ja Ingerimaal. Aastatel 1912–1919 töötas kooliõpetajana, siis sai 1920. aastal Tartu ülikooli rahvaluuleprofessoriks, õpetades seitse aastat. 1934. aastal omistati talle Tartu ülikooli teoloogia audoktori kraad.

Eisen alustas kirjatööd juba Pärnus tudengipõlves. Ta tegi kaastööd ajalehele Perno Postimees ning üheksateistkümneaastaselt oli ta sügavalt pühendunud Eesti ajaloo uurimisele, eriti koha- ja kultuuripärimusele. Huvi nende teemade vastu viis lõpuks panuseni eesti folkloristikasse, eriti eesti rahvajuttude korrastamisse ja liigitamisse, samuti mitmete muinasjuttude ja mõistatuste kogumiku avaldamiseni. Tudengina avaldas Eisen rahvajuttude kogumiku „Esivanemate varandus” (1882) ja muinasjuttude raamatu „Endise põlve pärandus” (1883). Lisaks pani ta 1881. aastal kokku luuleantoloogia „Eesti luuletused“ ning aitas koostada mõistatuskogu „Eesti rahva mõistatused“ ja seda hiljem avaldada 1889. aastal. 1892. aastal hakkas Eisen kaastöötajate abiga rahvaluulet koguma, kasutades kohati samu korrespondente ja informante kui Jakob Hurtki. Kogumine jätkus kuni Eiseni surmani ning tema kogu sisaldas üle 17 000 rahvalaulu ja 25 000 rahvajutu. Kogutud materjal avaldati rahvaraamatute kujul – laialdaselt levitatud odavate väljaannetena lihtrahvale.

Eisen tegeles ka mitmesuguste lugude ja laulude tõlkimisega. Ta värsistas Friedrich Robert Faehlmanni müüte, legende ning kirjutas pseudomütoloogilise eepose „Kõu ja Pikker“ (1919). Aastatel 1891–1898 töötas ta Kalevala tõlke kallal ja avaldas sellest mitu versiooni.

Lisaks vaimulikele esseedele ja folkloristlikele uurimustele avaldas Eisen kuus luulekogu: „Lehekuuõied“ (1876), „Taaralaste kannel“ (1877), „Sädemed“ (1885), „Uus laulik“ (1887), „Minu laulud“ (1890) ja „Laulik“ (1902). Eiseni looming sisaldas sageli vaimulikke ja mütoloogilisi teemasid ning oli tugevalt mõjutatud tema folkloristitaustast. Ta valis kergema stiili, keskendudes pigem eepilise rahvaluule suundumustele kui kujunditihedale luulele, näiteks luulelugudes „Kuldja“ (1923) ja „Kaks Kuningapoega“ (1925). Eisen avaldas koos kaasautoritega aastatel 1883–1884 kuuest vihikust koosneva biograafilise sarja pealkirjaga „Tähtsad mehed“. Lisaks kirjutas ta moraliseerivaid näidendeid.

Eisen suri Tartus 1934. aastal ja maeti Tartu Raadi kalmistule.

M. M.

Raamatud eesti keeles. Valikbibliograafia

Rahvajutud, legendid, mõistatused, naljad, vanasõnad
Esivanemate varandus:
‘Esiwanemate warandus: Kohalised Eesti muinasjutud: 1. anne’. Tartu: Schnakenburg, 1882, 96 lk. [2., täiendatud trükk: Tartu: Hermann, 1908, 63 lk; 3. trükk: Tartu: Hermann, 1922, 63 lk; e-raamat 1882. aasta väljaande põhjal: Tartu: Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu, 2012.]
‘Esiwanemate varandus’. Koostanud Herbert Tampere. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 252 lk.
‘Esivanemate varandus. Kohalised Eesti muinasjutud’. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2002, http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/koha/
‘Esivanemate varandus. II, Kodused jutud’. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2002, http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/kodujutt/
‘Esivanemate varandus. III, Narvast Tallinna’. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2002, http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/narvast/
Endise põlwe pärandus. Esimene anne. Tartu: Schnakenburg, 1883, 95 lk. [2. trükk: ’Endise põlwe pärandus: kogu rahwa suust kogutud juttusid’, Tartu: Hermann, 1922, 96 lk.]
Eesti rahwa mõistatused. Tartu: K.A. Hermann, 1889, 181 lk. [2. trükk: ’Eesti mõistatused’, Tartu: Postimees, 1913, 160 lk.]
Kuninga-jutud: Rahwa suust kokku korjatud. Tallinn: K. Laurmanni rmtkpl., 1893, 96 lk. [2. täiendatud trükk: ’Kuninga-jutud: Kuningatest, kuninga poegadest, kuninga tütardest ja kuninga tütarde wäimeestest. Rahwa suust kokkukorjatud’, Jurjev: Hermann, 1906, 95 lk; 3. trükk: Tartu: Hermann, 1908, 95 lk; 4. trükk: Tartu: Hermann, [1910? 1922?], 95 lk.]
Wanapagana jutud: Rahwa suust kokku korjatud. Esimene raamat. Trükki toimetanud M. J. Eisen. Tallinn: K. Busch, 1893, 95 lk.
Hansu-raamat: Rahwa jutud Kawalast Hansust. Tallinn: K. Buschi rmtkpl., 1894, 62 lk. [2., täiendatud trükk: ’Hansu-raamat: Kawala Hansu wigurid sakstega ja talupoegadega’, Tallinn: Eestimaa Kooliõpetajate Vastastiku Abiandmise Seltsi raamatukauplus, 1920, 84 lk.]
Raha-augu jutud: Rahwa suust kokku korjatud. Toimetanud Mag. A. Nooli. Jurjev: K.A. Hermann, 1894, 32 lk. [2. trükk: Jurjev: K.A. Hermann, 1900, 32 lk; 3., täiendatud trükk: ’Raha-augu jutud: Rahwa suust kokku korjatud. Trükki toimetatud M. J. Eiseni rahwaluule korjandusest’, Jurjev: Hermann, 1906, 64 lk; 4. trükk: ’Raha-augu jutud: Rahwa suust kokku korjatud. Trükki toimetatud M. J. Eiseni rahwaluule korjandusest’, Tartu: Hermann, 1918, 80 lk; 5. trükk (Jurjev: 1906 väljaandest): ’Raha-augu jutud’, Tallinn: Schenkenberg, 2007, 127 lk; e-raamat: Tallinn: Digira, 2013.]
Eesti rahvanali:
‘Rahwa nali: 175 naljakat jutukest’. Tallinn: G. Pihlakas, 1895, 103 lk. [2. trükk: ’Eesti rahwanali’, Tallinn: G. Pihlakas, 1909, 702 lk, e-raamat: Tallinn: Digira, 2013.]
‘Teine Rahwa nali: 150 Hiidlaste, Saarlaste, Kihnlaste j.n.e. kentsakat jutukest’. Tallinn: T. Turgan, 1896, 87 lk. [2. trükk: ’Eesti rahwanali’, Tallinn: G. Pihlakas, 1909, 702 lk, e-raamat: Tallinn: Digira, 2013.]
‘Kolmas Rahwa nali: 175 rahwa suust üles kirjutatud kentsakat jutukest’. Tallinn: G. Pihlakas, 1896, 104 lk. [2. trükk: ’Eesti rahwanali’, Tallinn: G. Pihlakas, 1909, 702 lk, e-raamat: Tallinn: Digira, 2013.]
‘Neljas Rahwa nali: 150 rahwa suust üles kirjutatud kentsakat jutukest’. Tallinnas: G. Pihlakas, 1897, 80 lk. [2. trükk: ’Eesti rahwanali’, Tallinn: G. Pihlakas, 1909, 702 lk, e-raamat: Tallinn: Digira, 2013.]
‘Wiies Rahwa nali: 165 rahwa suust üles kirjutatud kentsakat jutukest’. Tallinn: G. Pihlakas, 1901, 92 lk. [2. trükk: ’Eesti rahwanali’, Tallinn: G. Pihlakas, 1909, 702 lk, e-raamat: Tallinn: Digira, 2013.]
Krati-raamat: Katse Tulihänna ja ta suguseltsi seletuseks ja 40 juttu tulihännast, puugist ja wedajast. Kirjutanud Mag. Nooli-Aleksander. Narva: R. Põderi rmtkpl., 1895, 136 lk. [2. trükk: ’Kratiraamat: jutte tulihännast, puugist ja vedajast’, Tallinn: Perioodika, 1996, 112 lk.]
Hans ja wanapagan: Rahwa jutud Kawala-Hansu wiguritest wanapaganaga. Tartu: K. A. Hermann, 1896, 143 lk. [2. trükk: Jurjev: Hermann, 1903 (1905?), 112 lk; 3., täiendatud trükk: Tartu: Hermann, 1909, 136 lk; 4. trükk: Tartu: Hermann, 1909, 128 lk; 5. trükk: Tartu: G. Roht, 1920, 117 lk.]
Kodused jutud: 75 wanaaegist juhtumist meie maalt. Trükki toimetatud M. J. Eisen’i rahwaluule kogust. Tallinn: G. Pihlakas, 1896, 104 lk.
Luupainaja: Seletused luupainaja kohta ja 25 juttu luupainajast. Narva: R. Põder, 1896, 94 lk. [2., täiendatud trükk: ’Luupainaja: arutused ja jutud luupainajast’, Tallinnas: Kool, 1922, 88 lk; e-raamat: Tallinn: Digira, 2013.]
Kõrtsi-raamat: 20 wana juttu armsaks ajawiiteks kõrtsis käijatele. Tartu: K. A. Hermann, 1896, 42 lk. [2., täiendatud trükk: ’Kõrtsiraamat: vanu jutte ja nalju armsaks ajaviiteks kõrtsiskäijatele’, Tartus: Hermann, 1931, 96 lk.]
Teised Wanapagana jutud: Rahwa suust kokku korjatud. Trükki toimetatud M. J. Eiseni rahwaluule kogust. Tallinn: G. Pihlakas, 1896, 104 lk. Tallinn: Digira, 2013.]
Kodukäijad: Katse nende loomu seletuseks ja 40 juttu surnute hingede ilmumisest. Trükki antud M. J. Eisen’i rahwaluule korjandusest. Narva: R. Põder, 1897, 128 lk. [E-raamat: Tallinn: Digira, 2013.]
Näki raamat: 65 juttu näkist ja Lisa. Trükki toimetatud M.J. Eisen’i rahvaluule kogust. Tallinn: T. Turgan, 1897, 118 lk. [2., täiendatud trükk: ’Näkiraamat: arutused ja jutud näkist’, Tallinnas: Kool, 1922, 148 lk; e-raamat: Tallinn: Digira, 2013.]
Teised Kodused jutud: 75 lugu omamaa wanast ajast. Trükki toimetatud M. J. Eisen’i rahvaluule kogust. Tallinn: G. Pihlakas, 1897, 96 lk.
Jaani raamat: Arutused Jaaniöö ja Jaanipäewa kohta ja 25 Jaani juttu. Tallinn: G. Pihlakas, 1899, 112 lk.
Koerakoonlased ehk peninuki rahwas. Kirjutanud Mag. Nooli-Aleksander. Jurjev: Schnakenburg, 1899, 111 lk.
Kalewipoja päiwilt. Jurjev: Postimees, 1901 [tegelikult 1902], 99 lk.
Kawala Hansu ja wanapagana lugu: 50 pildiga: Üles kirjutatud rahwajuttude järgi. Tallinn: G. Pihlakas, 1905, 215 lk. [2. trükk: ’Kawala-Hansu ja wanapagana lugu: 48 pildiga’, Tallinn: G. Pihlaka raamatukauplus, 1920, 215 lk; 3. trükk: ’Kaval-Antsu ja Vanapagana lugu’, Stockholm: Välis-Eesti, 1949, 131 lk; 4. trükk: ’Kaval-Antsu ja Vanapagana lugu’, Stockholm: Välis-Eesti, 1949, 131 lk.]
Talupoisid Kuningate wäimeesteks: Wanad jutud imede maailmast. Tartu: Hermann, 1908, 133 lk. [2. trükk: Tallinnas: Eestimaa Kooliõpetajate Vastastikku Abiandmise Seltsi raamatukauplus, 1920, 95 lk.]
Kalewipoja esi-isad. Tartu: Hermann, 1910, 88 lk. [2. täiendatud trükk: ’Kalevipoja esi-isad’, Tallinn: Eestimaa Kooliõpetajate Vastastiku Abiandmise Seltsi raamatukauplus, 1920, 124 lk.]
Eesti ennemuistsed jutud:
‘Eesti ennemuistsed jutud. Suurest kogust kokku põiminud M. J. Eisen’. Tartu: K. Sööt, 1911, 189 lk.
‘Eesti ennemuistsed jutud. Esimene pool. Suurest kogust kokku põimnud M. J. Eisen’. Tartu: G. Roht, 1920, 157 lk.
‘Eesti ennemuistsed jutud 2: Eesti imede ilmast’. Tartu: Loodus, 1926, 316 lk.
‘Eesti imede ilmast. 1: eesti ennemuistsed jutud’. Tallinn: Eesti Raamat, 1995, 126 lk.
‘Eesti imede ilmast. 2: eesti ennemuistsed jutud’. Tallinn: Eesti Raamat, 1995, 212 lk.
‘Eesti imede ilmast: ennemuistsed jutud’. Tallinn: Tammerraamat, 2016, 223 lk.
Eesti muistsed jumalad ja wägimehed. Tartu: K. Sööt, 1913, 184 lk. [2. trükk: Tartu: G. Roht (endine K. Sööt), 1918, 171 lk; 3. trükk: Tartu: G. Roht, 1920, 175 lk; e-raamat: Tallinn: Digira, 2013.]
Meie wanahõbe: Sarjatäis Eesti rahwa endist tarkust, kõnekäänusid ja ütlusi. M. J. Eisen’i kogust. Tartu: Hermann, 1913, 95 lk.
Eesti wanadsõnad: Suurest korjandusest kokku põimitud. Tartu: K. Sööt ja G. Roht, 1914, 95 lk. [2., täiendatud trükk: ’Eesti vanasõnad. Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen’, Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1929, 106 lk; 3. trükk: ’Eesti vanasõnad’, Tallinn: Perioodika, 1993, 144 lk.]
Mõista, mõista, mis see on: Mõistatused, keerulised küsimised ja mõistatuse-jutud. Tartu: Postimees, 1914, 53 lk. [2., täiendatud trükk: Tartus: G. Roht, 1920, 56 lk; 3. trükk: Tallinn: Perioodika, 1994, 47 lk.]
Rapla ja Tallinna tondid. Tondid ja ebatondid. Tartu: A. Kaarna, 1914, 99 lk.
Eesti rahwalaulud. Põiminud M. J. Eisen. Tallinn: G. Pihlakas, 1919, 172 lk.
Eesti kohalikud muistejutud. Tallinnas: Eestimaa Kooliõpetajate Vastastiku Abiandmise Seltsi raamatukauplus, 1920, 222 lk (kolmes köites). llinn: Perioodika, 1994, 47 lk.]
Kawala Hansu wigurid Wanapaganaga: rahwa suust üleskirjutud jutud Hansust ja Wanapaganast. Tartu: Hermann, 1921, 107 lk. [M. J. Eiseni ’Hans ja Vanapagan’ järele ümber töötanud Eduard. L. Wöhrmann.]
Tartumaa muinasjutud. Tartus: Hermann, 1926, 96 lk. [E-raamat: Tallinn: Digira, 2013.]
Tõll ja ta sugu. Tartus: Eesti Kirjanduse Selts, 1927, 159 lk.
Meie jõulud. Tartus: Eesti Kirjanduse Selts, 1931, 148 lk. [2. trükk: Tallinn: Olion, 1994, 118 lk; 3. trükk: Tallinn: Olion, 2006, 133 lk; 4. trükk: Tallinn: Tammerraamat, 2013, 231 lk.]
Imesõrmus: valik Eesti rahvajutte Matthias Johann Eiseni trükistest. Koostanud Eduard Laugaste. Tallinn: Tiritamm, 1993, 281 lk.
Eesti muistendid. Kalev. Kalevipoeg. Suur Tõll. Leiger. II, Vägilasmuistendid. Tallinn: Kirjastus Tulip, 2025, 96 lk.

Uurimused, monograafiad
Eesti, Liivi ja Kuura maa ajalugu: Muistsest ajast meie ajani. Kõigile isamaa armastajatele üles pannud ja välja annud M. J. Eisen. Tartu: Schnakenburg, 1877, 152 lk. [2., täiendatud trükk: ’Eesti-, Liivi- ja Kuramaa ajalugu’. Tartu: K. A. Raag, 1913, 176 lk; 3., ümbertöötatud trükk: ’Eestimaa ajalugu’, Tartu: Postimees, 1919, 289 lk; 4. trükk: ’Eestimaa ajalugu’, Tartu: G. Roht, 1920, 303 lk (kahes köites).]
Seitse Moosese raamatut: Katse kuuenda ja seitsmenda Moosese raamatu seletuseks. Tallinn: K. Busch, 1896, 215 lk.
Eestlaste sugu. Tartu: E.K.S. Rahvakirjanduse toimekond, 1909-1911, 235 lk (kahes köites). [2., täiendatud trükk: Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastuse-Ühisus, 1922, 239 lk; 3. trükk: Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, 227 lk; e-raamat (2008. väljaande põhjal): Tallinn: Digira, 2010.]
Esivanemate ohverdamised. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1918 [tegelikult 1920], 155 lk. [Esmatrükk: Eesti Kirjandus, 1917-1919; 3., täiendatud trükk: Tallinn, Varrak, 1920 (tegelikult 1922); 4. trükk: Tallinn: Mats, 1996, 192 lk.]
Eesti mütoloogia. Tallinn: Eestimaa Kooliõpetajate Vastastiku Abiandmise Seltsi raamatukauplus, 1919, 255 lk. [2. trükk: Tallinn: Mats, 1995, 175 lk, e-raamat: Tallinn: Digira, 2015.]
Eesti uuem mütoloogia. Tallinn: Rahvaülikool, 1920, 190 lk.
Eesti vana usk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926, 340 lk.
Kevadised pühad: mit einem Referat: Frühlingsfeste. Tartu: [s. n.], 1932, 97 lk.

Luule
Lehekuu õied. Luuletanud ja väljaannud M. J. Eisen. Tartu: Schnakenburg, 1876, 68 lk.
Taaralaste Kannel. Esimene lugu. Luuletanud ja wäljaannud M. J. Eisen. Tartu: H. Laakmann, 1877 [tegelikult 1876], 33 lk.
Helinad Emajõelt. Tartu: Schnakenburg, 1884, 126 lk.
Sädemed. Tartu: Schnakenburg, 1885, 105 lk.
Uus Laulik: Naljakad laulud noorele ja wanale. Toimetanud Nooli-Aleksander. Tartu: Schnakenburg, 1887, 90 lk.
Minu laulud. Luuletanud Mag. A. Nooli. Tartu: K. A. Hermann, 1890, 74 lk.
Laulik. Mag. Nooli-Aleksandri luuletused. Narva: R. Pöder, 1902, 64 lk.
Kuldja. Tartus: Postimees, 1923, 93 lk. [Lugulaul Eesti pärisorjuse ajast rahvamälestuste järele.]
Kaks kuninga poega: lugulaul Eesti muistsest ajast. Tartus: Postimees, 1926, 58 lk.

Näidendid
Näidendid. Koostanud Külli Laugaste. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996, 131 lk.