Jaan Kross

Jaan Kross (19. II 1920 – 27. XII 2007) on eesti tuntumaid prosaiste, luuletaja, esseist ja tõlkija.

Sündis Tallinnas masinatehase meistri pojana, õppis 1928–1938 J. Westholmi gümnaasiumis, 1938–1944 Tartu ülikoolis õigusteadust. 1938 astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi, 1988 oli üks EÜSi taastajaid. 1940–1941 kommunistliku noorsooühingu ajalehe Noorte Hääl kaastööline, Saksa okupatsiooni ajal 1941–1943 Tallinna Linnapanga sekretär. 1943 Saksa sõjaväeringkondade peastaapi tõlk, okupatsiooni lõpus 1944 vangistati Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt, viibis eeluurimisel Tallinna Keskvanglas. Sõja järel 1944–1946 töötas põgusalt Tartu ülikoolis riigi- ja rahvusvahelise õiguse õppejõuna. Arreteeriti 1946 Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD erinõupidamise otsusega, poliitvang Keskvanglas ning GULAGi laagrites Komi ANSVs, kus töötas söekaevanduses, ja asumisel Krasnojarski krais, kus töötas tellisevabrikus; vabanes 1954. aastal, rehabiliteeriti 1960. 1954. aastast kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige 1958, juhatuse sekretär 1971, aseesimees 1981. Sotsiaaldemokraadina Riigikogu saadik ja okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise komisjoni esimees 1992–1993. TÜ vabade kunstide professor 1998. Teises abielus Helga Krossiga, hiljem abielus Ellen Niiduga. Kristiina Rossi, Maarja Unduski, Eerik-Niiles Krossi ja Märten Krossi isa. Maetud Tallinnas Rahumäe kalmistule.

Krossi esimesed luule- ja proosakatsetused ilmusid 1935–1940 õpilasväljaannetes Eesti Noorte Punane Rist, Tuleviku Rajad ja ajakirjas Tänapäev. 1950. aastate keskel astus ta esile luuletaja ja luuletõlkijana, tegutses Tallinna Noorte Autorite koondises, mille esimees oli 1957–1960. Avaldas luuletuskogud „Söerikastaja” (1958), „Ki­vist viiulid” (1964), „Lauljad laevavööridel” (1966) ja „Vihm teeb toredaid asju” (1969), poeemi „Tuule-Juku” (1963) ning valikkogu „Voog ja kolmpii” (1971, Smuuli preemia 1972). Tema luulet iseloomustab sotsiaalkriitiline hoiak, mis valdab tundelüürika ja sisekaemuse ees; ta ihaleb vabadust ja vaimsust, eitab rumalust ning vägivalla survet. Krossi jõuliselt intellektuaalne ja assotsiatiivne vabavärss, meetriline ning riimiline virtuoossus, temaatiline mitmekesisus ning dialektiline maailmavaade, lähtumine eesti sõjaeelsest kõrgluulest inspireeris tsenseeritud ja sumbunud kirjanduslikku õhkkonda ja pakkus eeskuju 1960. aastate luuleuuenduseks, kuigi tuli taluda ka ideoloogilisi rünnakuid. Tuntumad luulelood on stalinismile vihjav ballaad „Irax“ (1952/1956), vabavärsspoeemid „Maailma avastamine” (1963) ning „Traktaat riimitud ja riimimata värsist“ (1964).

1970. astatest alates pöördus Kross eesti kultuuriloolise proosa poole. Ta alustas minevikuaineliste jutustustega: „Neli monoloogi Püha Jüri asjus“ (1970; Tuglase novelliauhind 1971) kujutab keskaegse Tallinna piiratud vaimsust kunstnik Michel Sittowi silme läbi, „Michelsoni immatrikuleerimise“ (1971) enesevaatlejaks on Pugatšovi mässu mahasuruja, eesti soost tsaariarmee kindral Johann Michelson, J. W. Jannseni suhteid rüütel­konnaga vaeb sisemonoloogiline „Pöördtoolitund” (1971; Tuglase novelliauhind 1972). Krossi keskseks teemaks saab andeka, ent madalast seisusest pärit inimese (enamasti eestlase) eneseteostus kõrgemas ja tõrjuvas keskkonnas, mis nõuab laveerimist põhimõttekindluse ja kompromisside vahel. 1970–1980 valmis tema peateoseid, neljaköiteline ajalooline romaan „Kolme katku vahel” (I–II osa Smuuli preemia 1973, I–III osa Nõukogude Eesti preemia 1977). Teos kujutab lähivaatluses 16. sajandi Tallinna krooniku, autori tõlgenduses eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäiku ning rahu- ja sõjaaegset linnamiljööd. Krossi proosa põhineb detailsel arhiivimaterjalide tundmisel, nüansseeritud ajalootajul ja kogenud inimesetundmisel. Tema stiil on enesekeskne, pildiküllane ja hoogne, olustik värvikas ja detailirikas, süžeed psühholoogiliselt pingestatud, lausestus lisavalt barokne ja jutustamist nautlev.

Biograafilised romaanid on ka „Kolmandad mäed” (1975), tsaariõukonna maalikunstnik Johann Kölerist, „Taeva­kivi” (1975), esimeste eestlastest kirjameeste Otto Wilhelm Masingu ja Krist­jan Jaak Petersoni kujuteldavatest suhetest, „Professor Martensi ärasõit” (1984; Smuuli preemia), tsaaririigi diplomaat ja jurist Friedrich Martensi eneseotsingutest, ning „Vastutuule­laev” (1987), Naissaarelt pärit stellaaroptik Bemhard Schmidti eneseteostusest pruuni katku aegsel Saksamaal. „Rakvere romaan” (1982) käsitleb Rakvere võitlust mõisnikega linna sõltumatuse eest 18. sajandil.

Elulooromaani „Keisri hull” (1978; Smuuli preemia 1979, NSV Liidu ametiühingute auhind 1989) peategelaseks on aususe nimel kompromissitu balti aadlik Timotheus von Bock, kes ei paindu isegi võitluses Venemaa tsaari endaga; teose jutustajaks on represseeritud kangelase eestlannast abikaasa vend Jakob. Eesti Vabariigi rajaja Jüri Viimsi elu ja hukkamist jälgib romaan „Tabamatus” (1993), andeka inimese eneseteostuse sumbumist sõjaaegses ja -järgses Eestis kujutab romaan „Paigallend” (1998, Balti Assamblee preemia 1999). Taasiseseisvunud Eesti moraalset ja ärilist ärkamist kujutab erootiliste motiividega romaan „Tahtamaa” (2001).

Autobiograafilist ainet on Kross kasutanud novellikogudes „Kajalood” (1980), „Ülesõidukohad” (1981), „Silmade avamise päev” (1988) ja „Järelehüüd” (1994; Tuglase auhind novellile „Vürst“ 1995) ning romaanis „Wikmani poisid” (1988), mis kujutab elevat koolielu sõjaeelse Tallinna eliitgümnaasiumis. Memuaarsed on ka romaanid „Mesmeri ring” (1995), mille tegevus toimub sõja eel ja ajal, ning „Väljakaevamised” (1990; esitrükk soome keeles J. Vanhaneni tõlkes, pealkirjaga „Syvyydestä”), mis kujutab eestlaste naasmist vanglast ja asumiselt Siberist pärast Stalini surma ning harjumist tavaeluga.

Keskaegset Tallinna kujutab noorsoojutustus „Mardileib” (1973), teemaks martsipani leiutamine. Kross on kirjutanud ka ajaloolise näidendi „Doktor Karelli raske öö” Vene tsaari eestlasest ihuarsti elust (1989, lavastati Soome Rahvusteatris 1991 ja Tallinna Draamateatris 1994). Tema ajalooproosat on palju dramatiseeritud, osalt autori osavõtul („Michelsoni immatrikuleerimine”, „Pöördtoolitund”, „Taevakivi”, „Keisri hull”, „Rakvere romaan”). „Kolme katku vahel” järgi on valminud telefilm (1970). Ta on kirjutanud ka kuuldemängu „Narr laps” (1964, koos E. Niiduga), teksti E. Tambergi „Kuupaisteoratooriumile” ja libreto ooperile „Cyrano de Bergerac”, samuti libretod E. Tubina ooperitele „Barbara von Tisenhusen” ja „Reigi õpetaja” Aino Kallase loomingu põhjal. Koos E. Niiduga avaldas ta Vahemere-reisiraamatu „Muld ja marmor” (1968). Tema arvustused jm kultuuripublitsistika on ilmu­nud kuues köites pealkirja „Vahelugemised” all (1968, 1976, 1983, 1990, 1995; Smuuli preemia 3. osa eest).

Kross on tõlkinud vene, inglise, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja ungari keelest, peamiselt värsse (H. Heine, J. Becher, S. Jessenin, A. Prokofjev, D. Samoilov, A. Turtiainen), ta on tõlkinud ka W. Shakespeare’i „Othello”, „Macbethi”, „Periclese” ja „Tormi”. Raamatuna on ilmunud P.-J. Beranger’, B. Brechti, L. Carrolli, E. Diktoniuse, P. Eluardi, A. Gribojedovi, R. Hochhuti, J. Madáchi, K. Ristikivi, R. Rollandi, E. Rostandi, S. Zweigi, K. Tšukovski teosed. Tema enda loomingut on tõlgitud rohkem kui paarikümnesse keelde.

Loometöö lõpus avaldas kirjanik kaks köidet memuaare „Kallid kaasteelised” (2003, 2008). Postuumselt valmis tema viljakast elust portreefilm „Söerikastaja” (2009; režissöör P. Simm, kaasstsenarist J. Kross). 2010. aastast alates annab Jaan Krossi Sihtasutus välja Jaan Krossi kirjandusauhinda.

Jaan Krossile antud arvukate preemiate hulgas on järgmised:

– ENSV teeneline kirjanik – 1971
– Tuglase novelliauhind – 1971, 1972, 1990, 1995.
– Juhan Smuuli preemia – 1972, 1973, 1979, 1984.
– ENSV riiklik preemia – 1977.
– ENSV rahvakirjanik – 1985.
– Virumaa kirjandusauhind – 1988, 1993, 1996, 1998, 2003.
– NSVLi ametiühingute auhind – 1989.
– Tartu Ülikooli audoktor – 1989.
– Helsingi Ülikooli audoktor – 1990.
– Amnesty Internationali Kuldse Leegi auhind – 1990.
– Soome Kirjanike Liidu auliige – 1964.
– Riigivapi I klassi teenetemärk – 1996.
– Herderi auhind – 1997.
– Kultuurkapitali kirjanduspreemia – 1998.
– Eeva Joenpelto auhind – 1998.
– Tallinna vapimärk – 1998.
– Balti Assamblee kirjandusauhind – 1999.
– Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhind – 2004.
– Eesti Vabariigi kultuuripreemia – 2006.
– Aasta Eurooplase auhind – 2006.
– Ungari Vabariigi teeneterist – 1993.
– Saksamaa Liitvabariigi teeneteorden – 1995.
– Soome Loviisa auhind – 1996.
– Prantsuse Auleegioni orden – 2001.
– Soome Lõvi ordeni komandör – 2003.

A. M.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Kolme katku vahel. Balthasar Russowi romaan:
I osa: Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 270 lk. [Järgnevad trükid: 1974, 1985, 1987, 1997, 2008, 2020.]
II osa: Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 204 lk. [Järgnevad trükid: 1974, 1985, 1987, 1997, 2008, 2020.]
III osa: Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 371 lk. [Järgnevad trükid: 1985, 1989 (osaliselt), 1998, 2008, 2020.]
IV osa: Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 429 lk. [Järgnevad trükid: 1985, 1989, 2008, 2020.]
Keisri hull. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 350 lk. [Järgnevad trükid: 1995, 1997, 1999, 2008, 2010, 2013, 2017 (epub).]
Rakvere romaan. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 303 lk.
Professor Martensi ärasõit. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 247 lk. [2. trükk: 2020.]
Vastutuulelaev: Bernhard Schmidti romaan. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 317 lk.
Wikmani poisid. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 525 lk. [Järgnevad trükid: 1998, 2015, 2019, 2022.]
Väljakaevamised. Tallinn: Eesti Raamat: Kupar, 1990, 191 lk.
Tabamatus: Jüri Vilmsi romaan. Tallinn: Kupar, 1993, 302 lk.
Mesmeri ring: Romaniseeritud memuaarid nagu kõik memuaarid ja peaaegu iga romaan. Tallinn: Kupar, 1995, 359 lk. [2. trükk: 2021.]
Paigallend: Ullo Paeranna romaan. Tallinn: Virgela, 1998, 375 lk.
Tahtamaa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001, 355 lk. [Järgnevad trükid: 2005, 2012 (epub).]

Lühiproosa
Neli monoloogi Püha Jüri asjus. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1970, 54 lk.
Michelsoni immatrikuleerimine: Tosin üksikkõnet trummi, väntoreli ja torupilliga tumma flöödi saatel. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1971, 71 lk.
Klio silma all. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 194 lk. [Sisu: ‘Neli monoloogi Püha Jüri asjus’, ‘Michelsoni immatrikuleerimine’, ‘Kahe kaotsiläinud paberi lugu’, ‘Pöördtoolitund’.]
Mardileib. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 72 lk. [Järgnevad trükid: 1985, 2004, 2017, 2024.]
Kolmandad mäed. Tallinn: Kunst, 1975, 112 lk.
Taevakivi. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 216 lk.
Kajalood. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1980, 95 lk. [Sisu: ‘Marrastus’, ‘Toru’, ‘Stahli grammatika’.]
Ülesõidukohad. Väike Vipper. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1981, 48 lk.
Silmade avamise päev. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 253 lk. [Sisu: ‘Silmade avamise päev’, ‘Rist’, ‘Väike Vipper’, ‘Marrastus’, ‘Toru’, ‘Stahli grammatika’, ‘Vandenõu’.]
Järelehüüd. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1994, 79 lk. [Sisu: ‘1941’, ‘Järelhüüd Kuusiku peremehele’, ‘Vürst’.]
Jaan Krossi ütlemisi. Väitevirmalisi maast ja ilmast, Koostanud Mall Jõgi. Tallinn: Tammerraamat, 2020, 135 lk.
Sobimatute seikade võlu: XX sajand Jaan Krossi novellides. Koostanud Johanna Ross. Tallinn: EKSA, 2020, 776 lk.

Luule
Söerikastaja. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 120 lk.
Tuule-Juku: Üle 16. a. vanustele keelatud. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus (Loomingu Raamatukogu), 1963, 55 lk.
Kivist viiulid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 112 lk.
Lauljad laevavööridel. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 116 lk.
Vihm teeb toredaid asju. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 96 lk.
Voog ja kolmpii. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 375 lk.
Jaan Kross, David Samoilov, Mu sõbra avatud akna all = В окно моего друга. Üllitise kuraator: Irina Belobrovtseva; eessõnad: Märt Väljataga, Irina Belobrovtseva. Tallinn: D. Samoilovi Eesti Ühing, Tallinna Ülikool, Avenarius, 2015, 75+81 lk. [Tirelraamat. Luuletused ja tõlked.]
Maailma avastamine. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2020, 39 lk.
Tiit Pagu. Värssromaan. Trükki toimetanud ja saatesõna: Jaan Undusk. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2020, 163 lk.
Olla laev. Koostanud Kristiina Ross. Tallinn: Hea Lugu, 2023, 127 lk.

Näidendid
Doktor Karelli raske öö. Vend Enrico ja tema piiskop: Näidendid. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 2000, 112 lk.

Esseed ja artiklid
Alma Vaarman, Jaan Kross. Tallinna proletaarse teatri ajaloost. I. Tallinn: Eesti NSV Teatriühing, 1957, 53 lk.
Vahelugemised. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 208 lk.
Vahelugemised. 2. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 205 lk.
Vahelugemised. 3. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 234 lk.
Vahelugemised. 4. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 197 lk.
Vahelugemised. 5. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 239 lk.
Vahelugemised. 6: (poliitilised). Hamburg: Bibliotheca Baltica, 1995, 231 lk.
Omaeluloolisus ja alltekst: 1998. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professorina peetud loengud. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 226 lk.

Mälestused, kirjavahetus
Kallid kaasteelised. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 718 lk. [Järgnevad trükid: 2005, 2008, 2010.]
Kallid kaasteelised. II. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, 590 lk.
Kallid krantsid: kirjad vangilaagritest ja asumiselt Siberis 1946-1954. Koostanud ja kommenteerinud Eerik-Niiles Kross. Tallinn; Tartu; Brüssel: Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus, 2021, 976 lk.

Reisikirjad
Ellen Niit, Jaan Kross. Muld ja marmor: Möödasõitnu meenutusi. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 200 lk. [Türgist, Egiptusest ja Kreekast.]

Kogutud teosed
Kogutud teosed, 1. köide: Kolme katku vahel. Balthasar Russowi romaan. I ja II osa. Eessõna: Ülo Tedre. Tallinn: Virgela, 1997, 500 lk.
Kogutud teosed, 2. köide: Kolme katku vahel. Balthasar Russowi romaan. III osa. Eessõna: Ülo Tedre. Tallinn: Virgela, 1998, 395 lk.
Kogutud teosed, 3. köide: Kolme katku vahel. Balthasar Russowi romaan. IV osa. Järelsõna: Janika Kronberg. Tallinn: Virgela, 1998, 459 lk.
Kogutud teosed, 4. köide: Taevakivi; Kolmandad mäed; Kahe kaotsiläinud paberi lugu; Pöördtoolitund. Tallinn: Virgela, 1999, 339 lk.
Kogutud teosed, 5. köide: Keisri hull. Tallinn: Virgela, 1999, 393 lk.
Kogutud teosed, 6. köide: Rakvere romaan. Tallinn: Virgela, 1999, 381 lk.
Kogutud teosed, 7. köide: Professor Martensi ärasõit. Järelsõna: Janika Kronberg. Tallinn: Virgela; Eesti Keele Sihtasutus, 2002, 326 lk.
Kogutud teosed, 8. köide: Vastutuulelaev: Bernhard Schmidti romaan. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, 389 lk.
Kogutud teosed, 9. köide: Wikmani poisid. Tallinn: Virgela, 1998, 530 lk.
Kogutud teosed, 10. köide: Väljakaevamised. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 248 lk.
Kogutud teosed, 11. köide: Tabamatus: Jüri Vilmsi romaan. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 341 lk.
Kogutud teosed, 12. köide: Mesmeri ring: romaniseeritud memuaarid nagu kõik memuaarid ja peaaegu iga romaan. Tallinn: Virgela; Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 455 lk.
Kogutud teosed, 13. köide: Paigallend: Ullo Paeranna romaan. Järelsõna: Toomas Haug. Tallinn: Virgela; Eesti Keele Sihtasutus, 2002, 384 lk.
Kogutud teosed, 14. köide: Tahtamaa. Tallinn: Virgela; Eesti Keele Sihtasutus, 2005, 357 lk.
Kogutud teosed, 15. köide: Novellid. I. Tallinn: Virgela; Eesti Keele Sihtasutus, 2004, 394 lk. [Sisu: ‘Neli monoloogi Püha Jüri asjus’, ‘Michelsoni immatrikuleerimine’, ‘Rist’, ‘Väike Vipper’, ‘Marrastus’, ‘Toru’, ‘Stahli grammatika’, ‘Vandenõu’, ‘Silmade avamise päev’.]
Kogutud teosed, 16. köide: Novellid. II. Tallinn: Virgela; Eesti Keele Sihtasutus, 2004, 413 lk. [Sisu: ‘1941’, ‘Tuhatoos’, ‘Onu’, ‘Halleluuja’, ‘Minu onupoja jutustus’, ‘Eesti iseloom’, ‘Järelehüüd Kuusiku peremehele’, ‘Vürst’, ‘Põgenemine’, ‘Süit kolmele klaverile või ehk siiski ainult kahele’, ‘Motacilla’, ‘Pulmareis’, ‘Morse’, ‘Eksam’.]
Kogutud teosed, 17. köide: Luule. Järelsõna: Märt Väljataga. Tallinn: Virgela; Eesti Keele Sihtasutus, 2005, 573 lk.
Kogutud teosed, 18. köide: Draama. Järelsõna: Piret Kruuspere. Tallinn: Virgela; Eesti Keele Sihtasutus, 2005, 366 lk. [Sisu: Jaan Kross, Ellen Niit, ‘Narr laps’; ‘Olematu Odysseus: nukunäidend täiskasvanuile. 3 vaatust proloogiga’; ‘Uhkus ja alandlikkus: näidend 3 vaatuses romaani “Kolme katku vahel” neljanda köite teise raamatu ainetel’; ‘Keisri hull: näidend kolmes vaatuses proloogi ja kolme epiloogiga samanimelise romaani aineil’; ‘Doktor Karelli raske öö: ajalooline näidend’; ‘Vend Enrico ja tema piiskop: näidend. Ühtedele farss, teistele draama nagu alati’.
Kogutud teosed, 19. köide: Ellen Niit, Jaan Kross, Muld ja marmor: möödasõitnu meenutusi. Tallinn: Virgela; Eesti Keele Sihtasutus, 2006, 251 lk.

Jaan Krossi kohta
Metamorfiline Kross: Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse. Koostanud Eneken Laanes. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjastuskeskus, 2005, 262 lk.
Jaan Kross: Bibliograafia 1997–2005. Koostajad Vaime Kabur, Tiina Ritson. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2006, 207 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:1228.]
Juhani Salokannel, Jaan Kross. Soome keelest tõlkinud Piret Saluri. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009, 542 lk. [Originaal: Juhani Salokannel, Sivistystahto: Jaan Kross, hänen teoksensa ja virolaisuus, Helsinki: WSOY, 2008, 506 lk.]