Ivo Iliste

Ivo-Ago Iliste (enne perekonnanime eestistamist Illisson, 14. XII 1935 – 1. XII 2002) oli ajakirjanik, tõlkija ja luuletaja.

Iliste sündis Tartus arsti pojana. Ta lahkus kaheksa-aastaselt koos perekonnaga Eestist Nõukogude okupatsiooni eest. 1963. aastal omandas ta Stockholmi ülikoolis magistrikraadi. Iliste erihuviks kujunes arengumaade problemaatika. Ta töötas Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Indias, osaledes ettevalmistuskursuste ja väljaõppe korraldamises arengumaadele. Ta oli Rootsis populaarne etnoloogialektor.

Iliste jaoks seisis kesksel kohal eesti kultuur kitsamas ja laiemas mõttes, kirjanduse kujundikeelest kuni poliitiliste suundumusteni. See pühendumine viis teda ajakirja Mana loomiseni ja kaastoimetamiseni. Iliste töötas aastatel 1957–1964 ajakirja Mana toimetuses (toimetuskolleegiumi liige 1988. aastani) ja aastatel 1959–1963 ajakirja Vaba Eesti toimetuses. Ta oli aastatel 1991–1996 ajakirja Baltisk Revy toimetaja ning aastatel 1986–1996 Stockholmis Balti Instituudi direktor.

Ivo Ilistelt on 1975. aastal ilmunud rootsikeelne luulekogu „Lergods” („Savikaup”). Koostöös O. Abrahamseniga koostas ta 1989. aastal avaldatud norrakeelse eesti luule antoloogia. Iliste tõlkis koos abikaasa Birgitta Göransoniga rootsi keelde eesti kirjanike loomingut (Jaan Kaplinski, Jaan Kross, Viivi Luik, Doris Kareva, Paul-Eerik Rummo, Ilmar Talve, Arved Viirlaid, Vladimir Beekman).

Ivo Iliste oli Rootsi Kirjanike Liidu liige alates 1971. aastast ja Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1993. aastast.

L. P.

Raamatud rootsi keeles

Luule
Lergods. Stockholm: Bo Cavefors, 1975. 68 lk.

Varia
Baltikum: vardagsliv och politik i sydöstra Norden. Stockholm: Utbildningsförlaget Brevskolan, 1992. 206 lk.