Hellar Grabbi

Hellar Grabbi (22. IX 1929 – 28. VII 2018) oli pagulaseesti publitsist, kriitik, toimetaja ja kirjastaja.

Tema isa oli kolonel Herbert Grabbi, Eesti Vabariigi Sõjakooli ülem ja Eesti riigipea vanem käsundusohvitser, kes arreteeriti NKVD poolt 1941. aastal ja hukati Taimõris. Hellar Grabbi õppis Tallinnas Riiklikus Inglise Kolledžis ja Õpetajate Seminari algkoolis ning Tallinna Reaalkoolis. Pärast ema ja vennaga Saksamaale põge­nemist septembris 1944 õppis ta Geislingeni Eesti Gümnaasiumis. 1949–1950 jätkas õpinguid USAs Mis­souri osariigis William Jewelli Kolledžis inglise ja ameerika kirjanduse ning filosoofia alal; 1955–1957 õppis New Yorgis Columbia ülikoolis raamatukogundust, lõpetas magistrikraadiga. Töötas USAs 1949–1958 mitmel alal, peamiselt ehitajana; Washingtoni Kongressi raamatukogus 1959–1967; hiljem vabakutseline. Viimased eluaastad elas Virginia osariigis Alexandrias.

H. Grabbi oli noorema pagulaspõlvkonna vabameelse aja­kirja Vaba Eesti toimetajaid 1955–1964; kultuuri- ja kirjandusajakirja Mana esindaja USAs aastast 1958, Ivar Grünthali kõrval kaastoimetaja 1964. aastal ja peatoimetaja ning väljaandja aastast 1965. Perioodilisel almanahhil Mana, mis levis okupeeritud Eestis illegaalselt käest kätte, oli suur mõju lääneliku meelsuse kujundamisel; pagulasühiskond omakorda võis sealt lugeda kodueesti väärtkirjanduse kohta. Grabbi kirjastas ja toimetas mitmeid luuletuskogu­sid jt raamatuid (Betti Alver, Peeter Ilus, Urve Karuks, Eduard Krants, Ilona Laaman, Tiit Lehtmets, Ilmar Mikiver; Jaan Kross, Feliks Oinas, Andres Küng). Ta oli Ülemaailmse Eesti Kirjanduse Seltsi sekretär 1950–1958; Eesti PEN-klubi liige; USA Eesti Üliõpilaskonna Vilistlaskogu esimees; korp! Rotalia liige, Balti Uurimuste Edendamise Ühingu (AABS) asutajaliige.

Grabbi külastas Nõukogude Eestit mitu korda aastatel 1968–1978 ning avaldas sellest muljeid Manas; viisakeelu järel sai ta uuesti kodumaad külastada alles kümne aasta pärast. 1955. aastast saati avaldas väliseesti perioo­dikas avarapilgulisi ja reaalsust arvestavaid kirjutisi poliitika ja kultuuri küsimustes; alates 1959. aastast kirjanduskäsitlusi Manas; avaldas aastast 1969 artikleid ja arvustusi ajakirjas Books Abroad / World Literature Today. Aastatel 1969–1970 tegi ta kaastööd kodumaa Spordilehele ning pärast 1989. aastat paljudele teistele kodueesti välja­annetele. Alates 1974. aastast oli ta Vabadusraadio ja Raadio Vaba Euroopa korrespondent; kirjutas üle 1500 saate, neist umbes 200 kirjandusarvustusena.

Sotsiaalselt mõtleva rahvuslasena osales Grabbi aktiivselt Eesti Vabariigi taastamisel. Ta oli valimisliidu Eesti Kodanik nõunik 1992. aastal ja Eesti Vabariigi presidendi väliseesti nõunike Põhja–Ameerika rühma juht 1991–1992, Eesti Kodanike Liidu rajajaid. Tema poliitilist panust on tunnustatud Valgetähe III klassi teenetemärgi (2000) ja Riigivapi III klassi teenetemärgiga (2006). 2012. aastal sai Grabbi Eesti Vabariigi kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva kultuuritegevuse eest.

Ühtse Eesti eestvõitlejana käsitles ta lõimivalt nii paguluses kui ka kodumaal ilmunud teoseid. Tema kirjanduskriitilised esseed ja arvustused on koondatud raamatutesse “Vabal häälel” (1997) ja “Tulgu uus taevas” (1999). Koos venna Rein Grabbiga avaldas ta oma isa Herbert Grabbi raamatu “Maailmasõda” (1996). Ta tõlkis Jugoslaavia dissidentliku kommunisti Milovan Djilase uurimuse “The New Class: An Analysis of the Communist System” (e.k. 1958); koostas artiklikogumiku “Vaba Eesti tähistel”(2000) ning esseekogu “Eestlaste maa” (2004). Grabbi on nelja memuaarteose autor: “Vabariigi laps” (2008; Eesti Kultuurkapitali esseistikapreemia), “Seitse retke isamaale” (2010), “Seisata, aeg” (2012) ja “Neli presidenti” (2014). Viimane sisaldab mälestusi Konstantin Pätsist, Lennart Merist, Arnold Rüütlist ja Toomas Hendrik Ilvesest. Tõlgenduskogumikus “Täiskui: Andres Ehin” (2012) avaldati tema 1960. aastate kirjavahetus A. Ehiniga, raamatuna ilmus kauaaegsem kirjavahetus J. Kaplinskiga “Sõprade kirjad on su poole teel“ (2013).

A. M.

Raamatud eesti keeles

Mälestused, kriitika, artiklid, kirjavahetus
Vabal häälel: Mõtteid kahesajast eesti raamatust. Tallinn: Virgela, 1997, 302 lk.
Tulgu uus taevas: Mõtteid viiekümnest kirjanikust. Tallinn: Virgela, 1999, 277 lk.
Eestlaste maa. Tartu: Ilmamaa, 2004, 501 lk. [Eesti mõttelugu, 56.]
Vabariigi laps: mälestuslikud esseed. Tartu: Ilmamaa, 2008, 379 lk. [2. trükk: 2009.]
Seitse retke isamaale: Mälestuslikud esseed. Tartu: Ilmamaa, 2010, 453 lk.
Seisata, aeg!: Mälestuslikud esseed. Tartu: Ilmamaa, 2012, 405 lk.
Sõprade kirjad on su poole teel: Jaan Kaplinski ja Hellar Grabbi kirjavahetus 1965–1991. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2013, 331 lk. [Litteraria, nr 26.]
Neli presidenti: Mälestuslikud esseed. Tartu: Ilmamaa, 2014, 480 lk.
Mälu tuhandes järves : mälestuslikud esseed. Toimetanud Janika Kronberg. Tartu: Ilmamaa, 2022, 285 lk.

Bibliograafia
Hellar Grabbi: Bibliograafia. Koostaja Anne Valmas. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus: 2013, 129 lk.